Wahheeey, football!
Maagiline 11.11.11 reede möödus mõnusalt Kadi ja Tauri juures Lasnamäel sõpradega aega veetes ning jalkat vaadates. Õhtu algas väikese tripiga Lasnamäe Rimisse, kus tükk aega suure käruga mööda poodi ringi tiirutasime. Esiteks sellepärast, et krõpsud mingisse iks kohta olid tõstetud ja teiseks sellepärast, et Pilku balloon kuskilt välja ei ilmunud. Asi lõppes sellega, et pidin lõpuks üle kastide ronima, et Walterit kätte saada. Ma usun, et see oli päris hea vaatepilt - tüdruk õllealuse peal, kätt kõige odavama õlu järele sirutades - aga no poiste pärast ju pidi oma mainega riskima. Hunnik süüa ostetud ning Hesburgerist kärutäie kottidega läbi käidud, suundusime lõpuks Kadi juurde. Ning loomulikult oli Kadi meile igasugust hääd kraami valmis vorpinud - pitsa, sibularõngad, paneeritud lillkapsas. Ütleme nii, et tol reedel ostetud juustupulgad seisavad mul siiani voodi kõrval kapi peal. Lisaks söögile sai ka nalja, ja oi kui palju. Jalkast kujunes pikapeale üks suur karjumis- ja kommenteerimisfest - teadagi mille pärast. Mina igatahes Viktor Kassai asemel ei oleks soovinud olla, sest see vihkamine, mille osaliseks ta selle mängu ning järgnevate päevade järel sai oli ikka päris korralik. Hommikuks oli FB pettunud fännide postitustest lausa kubisemas.
Sellegipoolest möödus õhtu lõbusalt. Ning kuigi ma ei olnud arvestanud sellega, et jään sinna ööseks, sain ma sellegi olukorraga päris hästi hakkama. Teadsin, et ei maga seal nii kui nii korralikult nii et pärast väikest emopausi otsustasin endal öö huvitavamaks teha. Kuna Rain oli ainuke, kes peale minu kell neli öösel ikka üleval oli, siis rääkisime temaga juttu, saime nalja krõpsupakki ja coca-cola pudelit ülivaikselt avades ning vaatasime veel kella kuueni hommikul arvutist Friends'i ja The Big Bang Theory't. Aitäh, Rain! Tänu sellele olin
lõpuks juba üsna positiivses meeleolus ning vajusin isegi pärast arvuti kinnipanemist kaheks tunniks unne. Ärgates olid käed meeletult valusad, sest magasin need ilmselgelt selle lühikese aja jooksul oma üliõhukesel ja kõval madartsil ära, kuid üldiselt oli hommik üsna meeldiv. Kuidas saakski kurta, kui juba kell kaheksa Eku naeru kuuled ning Siim sind teel wc'sse (ja sealt tagasi) gropib ja 'mi scusi' ütleb. Koju
jõudsime Lasnamäelt umbes 11 paiku ja seda stiilselt autos reivides. Pärast väikest einet maandusin kenasti voodisse ning ei tõusnud sealt peaaegu 5 tundi püsti. Õhtul aga suundusin cribi filmiõhtule. Kuna seljataga oli väsitav öö ning tuju kõikus millegipärast nagu roolijoodiku spidomeeter, siis eriti õnnestunuks seda just nimetada ei saaks. Siiski sain õhtu jooksul meeldiva üllatuse osaliseks ning jõudsin vahelduva eduga ära vaadata ka kaks filmi. Pühapäev saabus eriti vaikselt. Istusime õhtul vaid paar tundi poistega cribis ning seejärel oligi kojuminek.
Sellegipoolest möödus õhtu lõbusalt. Ning kuigi ma ei olnud arvestanud sellega, et jään sinna ööseks, sain ma sellegi olukorraga päris hästi hakkama. Teadsin, et ei maga seal nii kui nii korralikult nii et pärast väikest emopausi otsustasin endal öö huvitavamaks teha. Kuna Rain oli ainuke, kes peale minu kell neli öösel ikka üleval oli, siis rääkisime temaga juttu, saime nalja krõpsupakki ja coca-cola pudelit ülivaikselt avades ning vaatasime veel kella kuueni hommikul arvutist Friends'i ja The Big Bang Theory't. Aitäh, Rain! Tänu sellele olin
lõpuks juba üsna positiivses meeleolus ning vajusin isegi pärast arvuti kinnipanemist kaheks tunniks unne. Ärgates olid käed meeletult valusad, sest magasin need ilmselgelt selle lühikese aja jooksul oma üliõhukesel ja kõval madartsil ära, kuid üldiselt oli hommik üsna meeldiv. Kuidas saakski kurta, kui juba kell kaheksa Eku naeru kuuled ning Siim sind teel wc'sse (ja sealt tagasi) gropib ja 'mi scusi' ütleb. Kojujõudsime Lasnamäelt umbes 11 paiku ja seda stiilselt autos reivides. Pärast väikest einet maandusin kenasti voodisse ning ei tõusnud sealt peaaegu 5 tundi püsti. Õhtul aga suundusin cribi filmiõhtule. Kuna seljataga oli väsitav öö ning tuju kõikus millegipärast nagu roolijoodiku spidomeeter, siis eriti õnnestunuks seda just nimetada ei saaks. Siiski sain õhtu jooksul meeldiva üllatuse osaliseks ning jõudsin vahelduva eduga ära vaadata ka kaks filmi. Pühapäev saabus eriti vaikselt. Istusime õhtul vaid paar tundi poistega cribis ning seejärel oligi kojuminek.
Ning kui juba jalkast juttu on, siis tuleb ju rääkida ka teisipäevasest Iiri - Eesti mängust. Sadasin põhimõtteliselt kohe pärast tööd cribi, kus kõik juba end sisse seadnud olid, aga kuna olin kergest magamatusest juba rohkem kui üleväsinud, siis mängule ma keskenduda ei suutnud. Veel vähem suutsin ma normaalset juttu suust välja ajada. Kogu see õhtu oli minu jaoks kui üks suur nali. Naersin reaalselt kõigi ja kõige üle. Eriti ühe härra üle. Ja seda suurima heameelega. Nii et väsimus või mitte, õhtu oli nauditav. Väikeste viperustega küll, aga lõppkokkuvõttes siiski nauditav. Raske tööpäeva lõpus sõpradega olemine on parim kingitus.
Pühendusega Ekule:
No comments:
Post a Comment