Oh, how I love you Jesus!

Kristina seiklused Soomes vol 0,1

DAY 1

6:45 - Sadamasse maandumine, olles maganud kahel eelmisel öö mitte rohkem kui 3 tundi. Ehk siis great success.

7:30 - Väljasõit Soomemaale.

Suuuuuur laev + meri + Kristina = !!!!sdsgnisduhgisu1!!!ksidugfis!!dg!föglhojwaääää!!11 (inimkeeli: ahvivaimustus)

Eriti kuna Kristina pole nimelt kunagi sõitnud üle mere suurema asjaga kui seda on Hiiumaa praam. Kui muidu pole ma suurem asi pildistaja, siis merest pean alati kasvõi mõned pildid tegema.

Suurem osa päevast möödus aega surnuks lüües. Samal ajal kui teised kesklinnas šoppinguhullusega võitlesid, võitlesin mina oma suurima vaenlase - unega (ilmselgelt ei aidanud muru peal pikutamine sellele kaasa). Päeva tipphetk oli loomulikult kontsert (või siiski Paraguai - Hispaania mäng??). Aga see ei olnud mitte lihtsalt kontsert, vaid kontsert kristlikul üritusel, kristlikule publikule. Nii, et loomulikult asendus fraas 'Oh, how I love you, baby!' Tina Turneri laulus 'River Deep Mountain High' sellise toreda fraasiga nagu 'Oh, how I love you, Jesus!' Jah. Ja rohkem sõnu pole vajagi.

Minu lemmik osa kontserdist oli loomulikult hiinlase ja soomlase kõne. See meeldis mulle eriti palju sellepärast, et ma ei saa kummastki keelest sõnagi aru. Ja veel paremaks tegi selle kõne fakt, et see kestis tund aega (ja ma valetaksin, kui ütleksin, et see polnud mu elu kõige targemini veedetud tund). Ja kõige parem osa selle kõne juures oli see, et me saime rõõmsalt kogu selle aja laval veeta, kuna meil oli veel üks laul laulmata. Jejeje. Kui lõpuks lavalt pääsesime, oli põhjust Jumalat tänada. Ja, oo, kuidas me tänasime. Edaspidi respekteerin usku hea meelega eemalt, palun aitähh. Õhtupoole sai end jalgpalli nimel kohalikku pubisse veetud. Totally worth it!!!! Ja siis unele kohalikku kristilikku lasteaeda, kus olime üksteise kõrval magamiskottides rivis kui silgud karbis. Kommuuni elu ftw!

DAY 2

Mul on teile vaid üks sõna - Linnanmäki!!!!!!!!

Ja kõik, mis me päevapileti eest tegema pidime, oli kaks 20-minutilist set'i. Päris hea diil või mis? Needless to say, et hääl järgmisel päeval karjumisest ragises. Pärast trammis istudeski oli veel tunne, et kohe peaksime allamäge kihutama hakkama. Kõige naljakam on see, et ma arvasin, et seal on ainult ühed Ameerika mäed. Imagine my surprise. Vahepeal sai ka kesklinna kaubamaja külastatud, kuid olgem ausad, ostlemisest oli asi kaugel, kuna enamus ajast kulus sellele, et leida väljapääs.

Ja mis on üks reis ilma napikateta! Kõik meie väikse armsa WAFi pere inimesed teavad, et WAF ja ajataju pole just kõige suuremad sõbrad. Aga pole hullu - kui WAFi inimesed hilinevad, siis teevad nad seda stiilselt! Seekord siis tormates sadamasse veerand tundi enne laeva väljumist. Beat that! Nii hilinejatel kui nendel, kes sadamasse õigeks ajaks saabusid (including moi) olid närvid ilmselt mitte enam krussis, vaid lausa sõlmes.

Aga all's well that ends well. Laevale me lõpuks siiski jõudsime, ning lisaks kõigele olime tunnistajaks ka imeilusale päikseloojangule. Poleks nii tugevat tuult olnud, oleksin vist istunud terve selle kaks tundi välistekil.

01:00 - Home, sweetness, home.

WAFi inimesed, palun ärge olge enam nii kuradi lahedad!! Niimoodi ei suuda ma teid kunagi jätta.

Peace 'n' shizzle

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx