Teate, mis on veel naljakam kui ühe tuima suupoole ja poolenisti tuima keelega söömine? Hilisem avastus, et keel on haavandeid täis, kuna hammustasid rääkides/süües pidevalt oma tuima keelde. Gotta love the dentist's!
Kuigi ma ei saa endiselt aru, miks ma nagu hullumeelne õhku ahmima hakkan iga kord kui mingisugune tuulepuhang mulle näkku satub, tulgu see siis hambaarsti puurist või auto puhurist. Ja nagu sellest veel vähe oleks tekib mul sama reaktsioon ka tavalise tuule peale (jah, selle mis väljas puhub). Ema juttude kohaselt oli mul see probleem juba väiksena nii et ju siis on asju, millest sa lihtsalt kunagi välja ei kasva.
Aga kui rääkida vähe positiivsematest asjadest, siis käisin täna Martnas tädi Maimu juures (miks on nii, et toit tädi Maimu juures maitseb alati paremini kui kodus?)! Lisaks mõnusale koosviibimisele sai ka elu suurimal kaltsukareidil käidud. Nüüd oleks vaja vaid kappi, kuhu kõik need ilusad taaskasutatud riided paigutada, sest mu praegusel kapil seisavad vaevu uksed kinni. Igal juhul väärt sõit oli. Teinekordki!
Tervitused tädi Maimule!
Tervitused tädi Maimule!

No comments:
Post a Comment