Mõned inimesed ei muutu vist kunagi. Seda heas mõttes. Veetsin mõned päevad tagasi terve õhtu Liisiga mööda linna ringi konnates. Käisime söömas, šoppamas ja üleüldse kõige üle muljetamas - polnud ju nii pikka aega korralikult maha istunud ja rääkinud. Ja räägitud sai tõesti kõigest, või vähemalt kõigest tähtsast: töödest, tegemistest, söögist, sõpradest, meestest ja muusikast. Ühesõnaga veendusin, et tegemist on ikka selle sama armsa Liisiga, kes varemgi. Tegelikult ütles sisetunne mulle juba algusest peale, et see tüdruk ei kao mul kuskile. Vahel ju on nii, et kuulsus lööb pähe ja selle tagajärjel jäävad sõbrad unarusse. Hea, et tema puhul sellise tegelasega tegemist pole, vaid kellegagi kellel süda õige koha peal on.
Cheers, mate.
No comments:
Post a Comment