Wash your winky!

Hoidke alt, sest siit tuleb midagi eriti filmist. Seekord siis 2011 eri. Täitsa juhtumisi. Suvi on kinode külastamiseks ideaalne aastaaeg, ma ütlen teile. Nii et marss kinno!

Käisin mõni aeg tagasi Solarise kinos sci-fi põnevikku Super 8 vaatamas. Kõik, millele mu valik toetus, oli väike sisuülevaade ning Rotten Tomatoes'i kõrge skoor. Tundub, et valik õigustas ennast, sest kuigi film oli hoopis teistsugune kui ette kujutasin, sümpatiseeris see mulle väga. Esiteks hämmastas mind lapsnäitlejate näitlemisoskuse tase, mis oli üllatavalt hea. Teiseks meeldisid mulle eriefektid. Mõned küll väidavad, et see rongiõnnetuse stseen oli pisut ülepingutatud, kuid minu jaoks oli see filmi kõige muljetavaldavam minut (ilmselgelt annab meeste seltskonnas viibimine tunda, sest kokkupõrked pole minus kunagi varem nii palju elevust tekitanud). Olgu, ma tunnistan, et see on suhteliselt ebareaalne, et üks maastur nii suurt kahju tekitada võiks, kuid see lummav lendavate vagunite vaatemäng sai minu puhul loogikast võitu. Super 8 on kindlasti üks neist filmidest, mis kinos palju efektsemana mõjub, esiteks kuna helisüsteem on juba palju vägevam. Arvutist vaadatuna polnud rongiõnnestus pooltki nii vaatemänguline. Kuna ma läksin seda ilma suurtemate eelteadmisteta vaatama, siis soovitan teilegi sama. Kui oled sci-fi ja thrilleri fänn ning hindad ka korralikult muigamapanevat huumorit, siis Super 8 on oma piletihinda väärt. Kinoelamust tegi veel mõnusamaks asjaolu, et saalis olid vaid üksikud inimesed ning see loomulikult tähendab seda, et istuda sai kõige mugavamates poosides, kasvõi täielikult kerra tõmmatuna.

Veel köitis mu tähelepanu üsna värske sci-fi thriller nimega Source Code. Keeruline idee, rahuldav teostus ning korralik 'wtf'' moment lõpus ehk nagu üks kriitik Rotten Tomatoes'i lehel tabavalt võrdles: Groundhog Day meets Inception. Kes mõlemat filmi näinud on, teavad millest ma räägin. Lugu keerleb kapten Colter Stevensi (Jake Gyllenhaal) ümber, kes kaasatakse tema teadmata programmi, mille eesmärgiks on jälile saada Chicago rongipommitajale, hoidmaks ära edasisi rünnakuid. Loomulikult ei kasutata tavapärast lähenemist, vaid uudset 'lähtekoodi' ideed, mis annab kapten Stevensile võimaluse elada läbi ühe rongis viibinud mehe elu viimased hetked. Iga kord on tal aega täpselt 8 minutit enne kui ta sealses paralleelmaailmas surma saab ning iga korraga jõuab ta lähemale pommitaja paljastamisele. Lisaks maailma päästmisele üritab kapten ka paralleelselt salajasest missioonist sotti saata ning oma asukohta välja selgitada. Filmi idee ehk lähtekoodi concept on nii huvitav, et ainuüksi mõte sellest suudaks ekraani ette naelutada. Lisaks saab karismaatiline Jake Gyllenhaal pinge ülevalhoidmisega erakordselt hästi hakkama. Põnevus säilib kuni viimaste minutiteni nind järelmõju lahtimõtestamiskatsete näol kestab samuti omajagu aega. Teisisõnu vägagi vaadatav film.

Ning mis oleks üks filmiblogi ilma karmi (kuid õiglase) kriitikata. Seda lennutaksin seekord Russell Brand'i komöödiafilmi Arthur pihta, mis oli Snoozefest 2011. Kuigi ma armastan Russell Brandi ning ta huumorimeelt, pean tõdema, et selles filmis see lihtsalt ei toiminud. Olgugi, et tema lapsemeelne karakter Arthur on väga sümpaatne, filmi mainet see siiski päästa ei suutnud. Storyline on hollywoodlikult odav ning teostus samavääriliselt igav. Tegemist peaks olema komöödiafilmiga, kuid ometi naersin ma terve filmi peale kokku vaid paaril korral ja need olid ka need samad naljad, mis traileris muigama panid (PS. wash-your-winky nali oli üle prahi!). Eelistaksin iga kell Get Him To The Greek'i Arthur'ile, sest esimeses mõjusid Brandi naljad palju asjakohasematena. Filmi au ei suutnud päästa ka kõik need suured A-listi nimed, kes linateoses oma etteaste tegid (kuigi ma usun, et neil oli väga lõbus seda filmi teha). Ühesõnaga, minu jaoks oli Arthur ajaraiskamine (huvitav kas 1981 aasta variant on parem?). Ja mõelda vaid, et ma veel ootasin seda filmi põnevusega. Vähenõudlikumale vaatajale vast kõlbab, kuid mulle siiski mitte. Loodan, et Russell tuleb järgmine kord millegi paremaga välja. Seniks aga piirdun tema stand-up comedy showde vaatamisega, mis on lihtsalt geniaalsed!

Täna lähen lõppude lõpuks ka Potteri viimast osa vaatama. 3D! Küll te pärast kuulete, kui mitu pisarat ma filmi jooksul valasin.

Järgmiste filmimulinateni!