Another year (and 14 days) over

Mu 22. sünnipäevast võib küll 14 päeva möödas olla, kuid täna hommikul potsatas minu postkasti veel üks sünnipäevakingitus! Inglismaalt Koogile rännanud pakk sisaldas endas Petersfieldi kiriku fotoga sünnipäevakaarti ning Radiohead'i albumit The Bends. Needless to say, see kingitus oli kui kirss tordi otsas! Ed oli ilmselgelt selle kõrva taha pannud kui ütlesin, et armastan albumeid plaadi kujul. Nii et nüüd on mul koguni kaks Radioheadi albumit. Jee! Mõned inimesed ikka teavad täpselt mida teha, et mulle naeratus näole tuua! 

Rääkides naeratuse näole toomisest, kõikidest sünnipäevakingitustest vaieldamatult kõige armsam oli see, kui mu koogikatest sõbrad mind üllatasid ja mulle ukse taha ise tehtud küpsisetordiga tulid! Ma juba hetkeks arvasin, et nad olid mu sünnipäeva ära unustanud, sest ma ei saanud üheltki neilt terve päeva jooksul ühtegi õnnitlust, kuid selle väikse üllatusega tegid nad mu päeva! You all know the saying 'sometimes it's the simplest of things..'. See oli üks neist juhtudest. Tore kingitus oli ka Stephen King'i inglisekeelne raamat The Green Mile, mida olin endale nii-nii ammu tahtnud. Olen seda vist juba igal vabal hetkel ja igal pool lugenud - kodus, bussis, Harju mäel, Raekoja platsis, Solarises, you name it! Väärt lugemine. Olen samanimelist filmi vähemalt 7 korda näinud nii et hea lõpuks lugeda ka raamatut, millel see suurepärane linateos põhineb (võite umbes 99% kindel olla, et sellel teemal veel kunagi blogipostituse kirjutan)! Ühesõnaga thanks, sis!

Kingitud raha eest mõtlesin aga, et ostan endale kasutatud süntesaatori. Olen nii kaua sellele mõelnud, et tahaks mõnd teist pilli peale kitarri ka mängima õppida ning kuna olen juba natuke klaveritunde võtnud, siis miks mitte sealt edasi omal käel õppida. Either way hea investeering tulevikku (lootuses, et mul ikka on sel alal tulevikku). Teine mõte oleks teha uus tatoveering. Eks see kõik vajab veel korraliku järelemõtlemist (ja ilmselt rohkem raha kui mul on), kuid olen kindel, et mõlemad plaanid saavad igal juhul teoks, olgu siis varem või hiljem!

Sünnipäeva tähistamine oli kaugel suurejoonelisusest ehk  parajalt mõnus ja rahulik. Reedel sai sõpradega nii tõsistel kui vähem tõsistel teemadel väheke juttu räägitud, aususe momendi käigus avameelselt ilma solvumata üksteise vigu välja toodud ja nende üle arutletud, mu uute kassikaartidega mängitud, vesipiipu tõmmatud, õhtul kell 22 väljas wok-pannil i-padi valguses süüa tehtud, päris elusa hiirega näost näkku seistud ja õhtu/öö jooksul minu auks omajagu klaase tõstetud. Õigel päeval sai aga perega väljas ilusat sooja päikesepaistelist ilma ja head toitu nauditud! Kokkuvõttes igati edukas sünnipäev - sinikaid ei saanud ja ühtegi luud ka ei murdnud! Mida veel tahta? Aga kui nüüd vähe tõsisemal noodil rääkida, siis kõige olulisem oli mulle see, et nii paljud inimesed mind meeles pidasid ja võtsid vaevaks õnne soovida. Ma tõesti hindan seda, sõbrad, sest te olete ühed kuldaväärt tegelased!

See ya next year.