Dashing through the snow in a one horse open.. aah, fuck it. Või vähemalt selline tunne oli mul 25. detsembri hommikul, kui ma ligi viis tundi järjest tugeva maovalu käes vaevlesin. Glöggi + coca-cola = never again.
Aga üleüldiselt olid jõulud olid täitsa nauditavad. Pika vingumise peale saime endale 23. detsembril siiski kuuse (sest ilma selleta pole õiged jõulud!) ning mulle jäi au see oma maitse järgi ära ehitida. Jõululaupäeval sai terve päeva jõululaulude taustal sööke vaaritada. Oleks muidugi hea meelega ka lauas istudes muusika mängima pannud, kuid telekat oli suure nõudluse tõttu lihtsalt võimatu välja lülitada. Miks on nii, et peres ei suudeta kasvõi ühte päeva ilma telekat vaatamata mööda saata? Kas tõesti saab vestlusi arendada vaid parajasti eetris olevatest filmidest ja saadetest? Vot just sellepärast polegi mul midagi selle vastu, kui elekter vahel ära kaob. Sest siis vähemalt ei saa iga pereliige vastavalt arvutisse või teleka ette põgeneda, vaid on sunnitud koos olema. Kõige naljakam on see, et need elektrita õhtud/päevad on tavaliselt kõige mõnusamad. Kõik leiavad midagi koos teha ning on rõõmsad. Niimoodi võiks alati olla. Vähemalt läks õhtu edenes asi perekesksemaks. Välja sai võetud lauamängud ning nalja sai hiliste õhtutundideni. Pole midagi paremat kui üks ajusid ragistama panev sõnamäng ning kõrvale tass kuuma glöggi (although nii suurtes kogustes ma seda enam küll kunagi tarbida ei julge).
Jõulukinkide koha pealt nii palju, et otsustasin see aasta teha kingi kogu perele - sellesama sõnamängu. Kuna minu jaoks ei seisne jõulud ammugi enam kinkides, siis leidsin, et ei tasu üle pingutama hakata. Ema mul kurtis mõned päevad tagasi, et jõuludest on tema jaoks see lapsepõlves eksisteerinud maagia ammu kadunud. Kuid jõuludel ei olegi ju oluline maagia, vaid pere, ja koosviibimine, ja üksteise hindamine. That's what it's all about! Ja seda ei tohi kunagi ära unustada. Loodan, et kõigil olid mõnusad pühad ning et uus aasta toob endaga kaasa veel värvikamad ja põnevamad ajad!
Love and peace, yo.
Love and peace, yo.
Maagia ongi ju see, mis igaühe jaoks muudab jõulud täiuslikuks. Ja see on inimestel erinev...nagu ka see, et kõigile pole kuusk oluline. Peresid on erinevaid ja sugulus pole õnnelik olemise juures pühade puhul mitte alati määrav.
ReplyDeleteEi nõustun täitsa, aga tema mõtles seda lapsepõlve maagiat, kus ta veel uskus, et jõuluvana olemas on. Ja pere all ma ei mõelnud ainult sugulasi, vaid ka neid keda inimene oma pereks peab.
ReplyDeleteÄwwwwwwi, how zweeet.
ReplyDeleteMinu ema võitles ka kuuse pärast Hiiumaal, keegi ei tahtnud peale Tema ja Agnese, mul oli lihtsalt MÄÄÄ, mina pidin selle kuuse all magama, madratsil, aga mulle meeldis, ma ei kurda. Haha.