Total Pageviews

Wednesday, March 26, 2014

The most perfect day I've ever seen

Meie puhkusereisist on nüüdseks 3 nädalat möödas, ja täpselt kõik need 23 päeva olen ma mõelnud, kui tore oleks sealsamas kohas nende samade inimestega uuesti tagasi olla. 

Ma olen alati selliste tüüpiliste paketireiside puhul natuke kahtlustav olnud, sest midagi nende juures lihtsalt ei ole kunagi ahvatlenud. Seega ei oleks iial arvanud, et Egiptusesse satun, aga võta näpust. Nii me saabusimegi õe ja õetütrega kolmekesi nagu präänikute maalt ühel jahedal 25. veebruari õhtul suvisesse Hurghadasse ja veetsime seal seitse ööd ja kuus suurepärast päeva, mida keegi meist ei unusta.

Me ujusime, päevitasime, põlesime ära ja nautisime hommikul kella kümneseid kokteile. Me vahetasime viis korda päevas riideid, saime kohaliku boyfriendi ja maskeerusime moslemiteks. Me veetsime unetuid öid, lugesime lasteraamatuid ja tegime powernap'e. Me tähistasime sünnipäevi, laulsime üle terve linna s dnjom roždenjat ja veetsime kohalikus klubis Reginas tantsuseid tunde. Me plaanisime banaaniga poseerimisest raamatuid kirjutada, panime lennukitele nimesid, rääkisime anekdoote ja kastsime maasikaid alkoholi sisse. Me külmetasime, nägime koralle, jõime tuhatoosist kokteile, mõtlesime vasakule ja söötsime Markot. Me kiikusime, lasime liumäest alla, naersime end hääletuks. Me sosistasime, nägime tähti ja tantsisime paljajalu hommikutundideni.

Kui keegi oleks mulle varem öelnud, et ma reisilt selliste toredate tutvuste ja kogemuste võrra rikkamana naasen, siis... ma ei oleks teda tõenäoliselt uskunud. Selliste inimestevaheliste sidemete tekkimine on haruldane ja ma väärtustan neid koosveedetud hetki ja pisarateni naerma ajavaid vestlusi nii kaua kuni mu mälu mind lõpuks alt vedama hakkab. See ei olnud ei päike, soojus, ujumine, peesitamine ega kõik hinnas joogid ja söögid, mis sellest unustamatu reisi tegid, vaid need inimesed ja seiklused, mida mul oli privileeg koos nendega kogeda.

Selge on see, et teist sellist reisi enam ei tule. Kuidas saakski? Tuleb veel paremaid ja veel elamusterikkamaid, või vähemalt selline on lootus. Ning kui järgmised seiklused kosmilise sekkumise tahtel neidsamu või vähemalt sama toredaid tegelasi sisaldavad, siis ma tean, et mul on vedanud.

Aitäh, kosmos.

No comments:

Post a Comment