Brighter than sunshine

Äratuskõne neljapäeval kell 11 hommikul:

Siim: Tsau, mis teed?

Kristina: Hakkan vaikselt ärkama. (Tegelikkus: Magasin magusalt seitsmendat und.)
Siim: Randa viitsid?
Kristina: Jaa, ikka!

Ja olingi poole tunniga krapsti püsti ning valmis randa minema.

Pole midagi paremat kui see aasta kõige esimene rannaskäik. Eriti kui minna sellise seltskonnaga, kellega naer ja lõbu alati garanteeritud on.

Ainuke mure oli see, et valisime randa minemiseks kõige külmema päeva. Selle asemel, et rätikutel lamada nagu rannas tavaks on, mässisime end ühel hetkel hoopis nende sisse, et sooja saada. Lõpuks siiski leidsime  ühe tuulevaikse künkataguse nii et saime oma vajaliku d-vitamiini koguse ikkagi kätte. Ja seda sõnamängu seltsis. Poleks kunagi arvanud, et päevitamine nii hariv võib olla (kui muidugi välja arvata kõik need imaginary külad Lõuna-Eestis, mille olemasolusse Siim meid agaralt uskuma panna püüdis).

Juba randasõit ning tagasitulemine olid seiklused omaette. Kuna praktiliselt terve tee Neeme randa on paranduses ehk üleskaevamise tõttu suhteliselt ebaühtlane, siis targad inimesed ikka naljalt sinna madalapõhjalise autoga ei läheks. Aga ega meie siis targad pole! Ütleme nii, et pärast sellist sõitu oleks võinud arvata, et Siimu auto põhi on kui sõelapõhi, kuid ilmselt olid helid hullemad kui tegelikud kahjustused, sest jõudsime siiski elusate ja tervetena koju. Auto ka.

Järgmine randaminek oli juba kahe autoga, mis on ilmselt mõlemad kokku ka kõrgemad kui Siimu auto (just kidding!). Jõudsime eile ära käia nii Kaberneeme rannas kui ka sõita mööda eriti kahtlast ja halba metsateed pidi Neeme randa. Kui Kaberneemes oli vesi külm, siis Neemel sain juba jalgupidi vees käia. Mõtlesin hetkeks isegi, et läheks ujuma, kuid tuul oli siiski piisavalt külm ja tugev, et see mõte eemale peletada. Pärast natukest päevitamist, jalgpalli tõksimist ning palju naeru olime lõpuks umbes kella kuueks õhtul rahulolevalt kodus. Ning kuna kõigil vaheaeg on, istusime veel vähemalt kella poole 2ni öösel üleval ning mängisime pokkerit (jah, mina mängisin ka).

Hello, Summertime!