Võib julgelt öelda, et 2011 saabus.. ee, ütleme lihtsalt, et saabus. Nothing special, nothing over the top. Väike koosviibimine kursaõe juures, väike saluut Vabaduse väljakul. Kõige veidram oli see, et esimest korda üle pika ei veetnud ma vana-aasta õhtut oma lähedasemate sõprade seltsis, vaid pooleldi võõrastega.
Vähemalt olin ma aasta esimestel tundidel kahe toreda sõbraga, kes olid valmis minuga kella seitsmese bussi tulemiseni enda trepikojas passima ning scrabble'it mängima. Ja uskuge mind, kui ma ütlen, et me olime kõik selleks ajaks juba surmväsinud. Sellistel hetkedel saad aru, kes su tõelised sõbrad on. Mul on hea meel, et nad mul olemas on. Miski ütleb mulle, et järgmise aastavahetuse veedaksingi parema meelega pigem ainult omade jopedega. Natuke rahulikumalt. Võib-olla isegi kodus. Sest mida vanemaks sa saad, seda kallimaks sulle oma voodi ja uni muutuvad, apparently. Uuelt aastalt ei oota ma midagi. Ootuste asemel on mul hoopis eesmärgid. Mis tähendab, et minu saatust ei kontrolli mitte horoskoop, vaid minu enda teod. Ning kui juhtubki nii, et ma mõnda neist eesmärkidest käesoleva aasta lõpuks ei saavuta, siis saan vähemalt öelda, et proovisin. Midagi saavutan ma nii või teisiti. I will make it happen. See aasta on oma töö viljade nautimiseks!
Cheers to the good life!
Cheers to the good life!
No comments:
Post a Comment