Aia!

August Hundi, Iirise ja Aidese kontsert ehk muusikasotsioloog välitöödel.

Kui Aidese ja Iirise kontserdid minult suuremat tähelepanu ei pälvinud, siis August Hunt sai seda piisavalt kõigi kolme eest. Lõppude lõpuks olingi ju just huntide pärast sinna kohale läinud. Ja pettuma ma ei pidanud. Catchid lood, muhedad bändipoisid, mõnus lavaline olek ja isegi natuke vabastiilis tantsu ja räppi. Kokkuvõttes, igati viis pluss esinemine. Minu arust väga austusväärne, kui artistid oma töö ja vaevaga oma asja tehes kusagile jõuavad. Sest sellise töö viljad on teadagi kõige magusamad! Ja ma olin juba täiesti unustanud, kui vabastav tantsimine olla võib. Äitäh, et mulle meelde tuletasid, Korter!

Väike shout out ka Piretile ja Egele, kes mu väsimusest tingitud oh-so-awesome huumorit kella pool 7ni hommikul pidid kannatama! I love it when I make absolutely no sense!

Järgmise korrani!

Aiden Grim Show

Hey Aiden, give us a smile!

And finally.. 

Cheers, mate!

(PS. Love you with all my intensity)

My gift is my song and this one's for you

Viimase aja parim filmileid on kohe kindlasti Pride and Prejudice. Kuigi tuleb tunnistada, mul olid selle linateose ja üleüldse story kohta omad eelarvamused. Ja nii nagu Miss Elizabeth Bennet eksis Mr Darcy suhtes, eksisin ka mina selle filmi suhtes. Arvasin sealt tulevat palju arusaamatut vana inglise keelt, igavaid situatsioone, klišeelist ülemängitud lovestory'it, kuid sain hoopis kõige ilusamate looduskaadrite ja kõige romantilisema ja siirama ja tõelisema loo osaliseks. Ja seda kõike ilma ühegi suudluseta filmis.

Kui tavaliselt on nii, et enne loetakse raamatut ja pärast vaadatakse filmi, siis seekord toimisin ma täpselt vastupidi. Nüüd võtsin riiulis tolmu koguva Pride & Prejudice'i inglisekeelse raamatu pärast mitut aastat uuesti kätte ja pole seni enam käest suutnud panna. Ju ma siis olin tookord pisut noor ning ebapädev sellist ilukirjanduslikku vana inglise keelt lugema, et see raamat lõpuks nukralt riiulisse konutama jäi.

Lõpetuseks midagi ilusat ja südantsoojendavat vihmasesse päeva:

I bet that you look good on the dancefloor

Kui nädalavahetus algas Greta sünnipäevamölluga Salvadoris (peaks mainima, et kell seitse hommikul sünnipäevalapse maja pimedas trepikojas istuda oli äärmiselt.. huvitav), siis pühapäevane Sleepwalkersi filmiõhtu Seltsikas pani sellele ilusa punkti! Tasuta lühifilmid, tasuta õunakook, tasuta karask - what more could you want! Filmiõhtule eelnes ka eriti mõnus aja parajaks tegemine raamatupoes huvitavaid raamatuid lugedes (ja ma veel mõtlesin, et raamatupood on koht, kust raamatuid ostetakse). Viru Apollo, sa hakkad mind edaspidi palju tihemini nägema! Ja ma luban, et ostan ükskord raamatu ka.

Elagu kultuursed nädalavahetused!

Pull me down hard and drown me in love

Teate ju küll, et kõige lihtsamad asjad võivad vahel tuju märkimisväärselt tõsta. Samamoodi võivad need väiksed asjad ka mõnel juhul tuju täielikult nullida. Ning kui sa oled väga emotsionaalne inimene on nii positiivne kui negatiivne emotsioon vähemalt 2x intensiivsem. Nii et sellise ülitundliku inimese tuju rikkuda on kergem kui endale võileiba teha. Küll mul on hea meel, et ma üks neist 'õnnelikest' inimestest olen!

Mu tujud on nende paari päeva jooksul kõikunud rohkem kui temperatuur Eesti suvel. Olen jõudnud oma sõprades nii üllatuda kui pettuda ja see kõik on nii ära väsitanud, et lülitaks oma emotsioonid hea meelega lihtsalt nupust välja (kui vaid selline on/off nupp olemas oleks). Samas mõtlen ma, et kui poleks emotsionaalseid inimesi, kes teadupärast kunsti ja muusikat sügavamalt tunnetavad, oleks maailmas palju vähem andekaid artiste ning neid, kes nende loomingut hindaksid ning iga oma ihurakuga naudiksid. Nii et igal omadusel, nagu ka igal lool, on kaks poolt. Tuleb lihtsalt osata oma pahed voorusteks muuta.

Minu nädala avastusteks on Peter Bradley Adams ning Matt Nathanson. Folk pop/rock pole kunagi nii hästi kõlanud.

Hea muusika terviseks.

Just say yes

'Kuule sorri, ma täna ei viitsi.'
'Ei, muidu tuleks küll, aga üldse ei ole tuju praegu.'
'Kuule täna ei mängi välja, ma mõtlesin varem magama minna'
'Eiii, nalja teed või??'
'Ei, aitäh.'

Aitab küll 'ei'-dest! 'Ei' on mugav. 'Ei' on ebatervislik. 'Ei' on saatanast! Ma tunnistan, et mul on probleem, aga see pole miski, mida oleks võimatu lahendada. Vaatasin just hiljuti filmi Yes Man ja see tuletas mulle meelde, kui palju uksi üks lihtne sõna nagu 'jah' avada võib. Nii et lubasin ennast edaspidi parandada. Say yes to life!

Ja juba ma teengi edusamme! Veetsin väga mõnusa neljapäeva õhtupooliku oma ilusa sõbranna Liisi seltsis, keda polnud reaalselt mitmeid kuid näinud. Ja kuna õhtu veel poisike oli, jõudsin ka Tallinna Ülikooli lammutamas ning sodimas käia! Aah, there's nothing like drawing syntax trees (of love) on university walls on a Thursday evening! Ja seda kõike 2 tunnise unega eelmisel ööl!

Vähem tobedaid vabandusi ja rohkem avatust uuele!

I feel my luck could change

Aitäh neile inimestele, kes mind oma muusikaga tegelema on inspireerinud (te teate, kes te olete)! Olen laulukirjutajana palju enesekindlamaks muutunud. Nüüd on vaja vaid sihikindlust, et asi järgmisele tasemele viia. Ja senikaua kuni vähemalt üks mulle oluline inimene minusse usub, I'm good. Aitäh mu emale, kes on minu heaolu nimel valmis kõigeks ning tänu kellele pole ma kunagi isa olemasolust puudust tundnud. Aitäh Tiidule, kes on alati olemas, kui mul on vaja kedagi kallistada. Aitäh kõigile neile, kes on kunagi tekitanud minus tahtmise olla parem inimene. 

Aitäh ka neile inimloomadele, kes mind ikka ja jälle alt vedada on suutnud! Palju õnne! Just tänu teile ei julge ma kedagi usaldada ega kellelegi peale enda loota. Sellega on siis kõik tervitatud. Tähtsad ja tähtsusetud. Sest ebavõrdus on ju üks kole asi, kas pole?

Blessed be the holy Radiohead!